18.12.2006
Kui tööandja maksab töötajale puhkuseraha välja hiljem, kui eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, on töötajal õigus nõuda puhkuse pikendamist maksmisega viivitatud päevade võrra.
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam ütles, et kui töötajale on puhkusetasu üle kantud pärast puhkust, väidab tööandja sageli, et see on töötaja soov, kuna muidu on tal puhkuse lõppedes nii-öelda näpud põhjas ja palgapäev alles kaugel.
"See, kas töötajal ka tegelikult selline soov oli või mõjutas tööandja ise töötajat avaldust kirjutama (näiteks rahaliste raskuste tõttu), on raske öelda ning see ei oma ka seaduse silmis tähendust," märkis Siitam.
Ta kinnitas, et puhkuseseadus kohustab tööandjat maksma töötajale puhkuseraha hiljemalt kaks tööpäeva enne puhkuse algust kõigi puhkusel oleku päevade eest.
Seaduses on puhkusetasu kahes osas maksmise võimalus ainult teatud töötajatele ja sedagi kollektiivlepingus sätestatud tingimustel. Teiste töötajate jaoks ei näe seadus ette teisiti kokkuleppimise võimalust.
Siitam lisas, et tööandja peab silmas pidama, et puhkuseseadus näeb ette tööandja vastutuse puhkuseraha maksmisega viivitamise eest. Töötajal on õigus nõuda puhkuse pikendamist päevade võrra, millega viivitati talle puhkuseraha maksmisega.
Siitam palus ette kujutada olukorda, kus tööandja maksabki vastavalt töötaja soovile puhkuseraha alles puhkuse lõppedes. Ta nentis, et seaduse silmis on sel juhul tegemist puhkuseraha maksmise viivitamisega 28 päeva võrra. Selle võrra on töötajal õigus nõuda puhkuse pikendamist. Loomulikult tuleb ka pikendatud puhkusepäevade eest maksta puhkuseraha.
"Töötaja soovile vastu tulles riskib tööandja sellega, et 28 päeva asemel on töötaja puhkusel 2 × 28 päeva ja tööandja maksab topelt puhkuseraha," rõhutas Siitam.
YIT Ehituse personalijuht Kärt Kirso kinnitas, et nemad järgivad selles küsimuses rangelt seadust. Tööandjal on kohustus puhkuseraha enne puhkust maksta ja nii ka tehakse. "Soodsamaid tingimusi, kui seaduses ette nähtud, saab muidugi töötajale kohaldada, aga ma ei saa täpselt aru kuidas puhkuserahadega viivitamine oleks töötajale parem," lausus Kirso.
Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni juhataja Raili Karjanegi märkis, et seadusega sätestatud puhkusetasu maksmise ajast ei ole võimalik kinni pidada vaid juhul, kui töötaja ja tööandja lepivad kokku puhkuse kasutamises nii-öelda päevapealt.
Töövaidluste praktikas on selliseid juhtumeid esinenud. Tegemist on tavaliselt lühiajaliste puhkustega ning sel juhul vastab kokkulepe puhkusetasu maksmises näiteks lähimal palgapäeval eeldatavalt ka poolte tegelikule tahtele ja puhkuse kasutamise asjaoludele.
Karjane andis nõu, et üldiselt peaksid tööandjad seadusest kõrvalekalduvates tingimustes kokkulepete sõlmimisest hoiduma. Kui töötaja siiski mingil põhjusel ei soovi puhkusetasu enne puhkust kätte saada, tuleb temalt võtta selgesõnaline kirjalik avaldus. Vaidluse korral teeb avalduse vastavuse töötaja tegelikule tahtele kindlaks töövaidlusorgan. Kui töötaja on puhkusetasu maksmisega viivitamise vaidlustanud, võib suulise kokkuleppe tõendamine osutuda tööandjale keeruliseks.
Karjane lisas, et töötajate nõuded saada täiendavat tasulist puhkust esmalt määratud puhkuse tasu maksmisega viivitamise tõttu jäävad enamasti rahuldamata. "Puhkust saab pikendada selle kehtivuse ajal. Tavaliselt tuleb töötaja aga puhkuse lõppedes tööle ning kui puhkusetasu ei õnnestu ikka saada, teatab taas puhkusele jäämisest. Lõppenud puhkust pikendada võimalik ei ole," rääkis ta.
Heli Raidve Tööõigusabi jurist Heike Härma lausus teemat kommenteerides lakooniliselt, et puhkusetasu väljamaksmine on tööandja puhkuseseadusest tulenev lepinguline kohustus ja selle rikkumise korral on töötajal õigus TLS N 82 lg 1 alusel tööleping lõpetada või kasutada puhkuseseaduse N 24 lõikes 2 sätestatud õigust nõuda puhkuse pikendamist.
Seadus ei luba puhkusetasu maksmisega viivitada.
Väljavõte puhkuseseadusest
Nr.24. Puhkusetasu maksmine
Puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.
Töötaja, kellele ei makstud puhkusetasu käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 3 ettenähtud ajal, võib nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra.
Kollektiivlepingus sätestatud tingimustel võib käesoleva seaduse N 9 lõike 2 punktides 4 ja 5 ning N 10 lõikes 1 nimetatud töötajale maksta puhkusetasu kahes osas, kusjuures vähemalt pool puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Teine osa puhkusetasu makstakse välja kollektiivlepingus kokkulepitud ajal.
Horizontal business cluster started (12.05.2010)
In April 2010 three independent business services companies formed a horizontal business cluster called ExpandInEstonia.
Arista HRS avas kontori Stockholmis (17.09.2009)
Seoses müügitegevuse laiendamisega avas Arista HRS kontori Stockholmis.
Tööraamatud muutuvad kehtetuks (28.07.2009)
Kuigi uus töölepingu seadus tunnistas tööraamatud kehtetuks, tuleb need alles hoida, sest sealsed kanded on vajalikud pensionistaaži jaoks.
Tööraamatute kehtetuks tunnistamine teeb paljud inimesed nõutuks: mis selle hallikaanelise tööpassiga nüüd peale hakata?
Töötus kasvab (23.02.2009)
Möödunud nädala lõpu seisuga oli Eestis registreeritud töötuid 45 211, nädalaga on tööta inimeste arv tõusnud 2407 võrra.
Arista HRS'ist saab European Executive Search Network'i liige (17.11.2008)
Arista HRS sai pärast mitmekuulist läbirääkimiste perioodi kutse ühineda Euroopa ühe suurima juhtide ning spetsialistide otsingule spetsialiseerunud ettevõtete koostöövõrgustikuga EESN - European Executive Search Network.
Tööotsijate hulk kasvab, tööpakkumisi väheneb (07.10.2008)
2008 II kvartali keskmine palk oli 13 306 krooni (28.08.2008)
Komandeeringus kehtib sama tööaeg (09.06.2008)
Kas välislähetuses viibides on tööaeg sama mis Eestis? Kas töö- ja puhkeaja seaduse järgi kehtib tööaja summeeritud arvestus?
Töölepinguseaduse eelnõu olulisemad muudatused (06.05.2008)
Sotsiaalpartnerite vahel peetud läbirääkimised töölepinguseaduse eelnõu teemal lõppesid edukalt, kui sotsiaalministeeriumi, justiitsministeeriumi, ametiühingute ja tööandjate esindajad jõudsid eelnõu sisus kokkuleppele. Postimees.ee avaldab parandatud töölepinguseaduse eelnõu olulisemad muudatused.
Töö ja pereelu ühildamine ei ole ainult töötaja probleem (13.03.2008)
Tallinn, 13. märts – Kommenteerides eilses Äripäevas ilmunud artikleid, milles tööandjad arutlesid vajaduse üle olla peresõbralik, ütleb personalifirma Arista HRS konsultant Alo Naelapea, et enamus Eesti tööandjaid näeb töö ja pereelu ühildamisel vastutust ka tööandjatel.
Sobiva töötaja leidmine - kas õnnemäng? (22.01.2008)
Allegooriline kujund tööandjast kui tööjõuturu parimaid palu valivast poodlejast on vajunud unustusse.
Arista HRS seminar teemal IT personalijuhile (29.11.2007)
23. novembril toimus Tööandjate majas personalijuhtide kompetenstide laiendamise seminaride raames seminar teemal: IT personalijuhile, kuidas palgata patsiga poissi?
Kuidas me kandidaate "Mantlipärijasse" valisime? (18.09.2007)
Neljapäeval, 13. septembril esitlesid Olympic Entertainment Group (OEG), TV3, Filmimees ja Arista HRS konkursi „Mantlipärija” kandidaate.
Arista HRS'ist saab tõsielusarja "Mantlipärija" personaliotsingu partner (03.05.2007)
TV3 toob eeloleval sügisel ekraanile saatesarja “Mantlipärija”, mis põhineb maailmakuulsal tõsielusarjal “The Apprentice” ning mille Eesti versioonis otsib tippjuhti ühele oma tütarettevõtetest Olympic Casino rajaja Armin Karu.
Arista HRS alustas karjääriseminariga (16.02.2007)
Arista HRS IT värbamiskonsultandid alustasid Eesti IT kõrgharidust pakkuvates kõrgkoolides karjääriseminariga „Ära mine kinnisilmi IT tööturule”.
Arista HRS osaleb rahvusvahelises uuringus (10.01.2007)
Arista HRS uurimisgrupp osaleb Eesti Tööandjate Keskliidu poolt kureeritavas rahvusvahelises projektis „Choices and Balance".
Eesti Personaliotsingutest sai Arista Human Resource Solutions (Arista HRS) (05.01.2007)
Meil on hea meel teatada, et alates 17. oktoobrist 2006 sai Eesti Personaliotsingud endale uue nime – Arista Human Resource Solutions.
Puhkusetasu tuleb töötajale välja maksta enne puhkust (18.12.2006)
Kui tööandja maksab töötajale puhkuseraha välja hiljem, kui eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, on töötajal õigus nõuda puhkuse pikendamist maksmisega viivitatud päevade võrra.
Ajutise töötaja tööle lubamine kätkeb ohtu saada omale alaline töötaja (28.05.2006)
Suvise hooajatööde kõrgajal ajutise töötaja tööle lubamine tähendab töölepingulise suhte tekkimist, millest tööandja ilma kohustusteta ei vabane.
Tööandjad maksavad ületulijatele tasu (29.03.2006)
Olukorras, kus otsepakkumised ja üleostmine töötajate värbamisel kogub tuure, on turule tulnud uus motivatsioonivahend - ületulemise tasu.
Emad tulevad paindliku graafikuga tööle (08.03.2006)
Asendustöötajate puuduses kaasatakse üha sagedamini kodus olevaid emasid projektipõhiselt või vaba töögraafikuga.
Firmad pakuvad töötajatele üha huvitavamaid soodustusi (13.02.2006)
Ettevõtted armastavad sünnitoetusi, töötajad ise hindavad pigem lisapuhkusenädalat.
EMT kannab kaks korda aastas töötaja kontole 3000 krooni, mille eest saab omal valikul tasuda sportimise eest, külastada hambaarsti või maksta koolitasusid.
Bürootöötajatele ei saa panna täielikku materiaalset vastutust (30.01.2006)
Bürootöötajatele ei saa panna täielikku materiaalset vastutust nende kasutuses oleva kontoritehnika eest.
Uue aasta puhkuste ajakava tuleb töötajale teatavaks teha jaanuaris (04.01.2006)
Juhul, kui tööandja ei jõua puhkuste ajakava koostada ja töötajatele teatavaks teha jaanuarikuu jooksul, saab töötaja võtta puhkust temale sobival ajal.
Puhkuse ajakavas peab arvestama nende töötajate soove, kellel on õigus puhata siis, kui nemad tahavad.
Lapseootel töötaja koondamisel jääb tööandja alati süüdi (04.01.2006)
Ehkki praktikas ei pruugi tööandja alati teada oma naistöötaja lapseootel olekust, on raseda töölepingu lõpetamine koondamise tõttu ikka ebaseaduslik.
